Friday, April 20, 2012

Lõpp

Noniiii. Hommikul võtsime suuna kodupoole ja enne planeerisime veel kuskil kaubanduskeskuses käia. Aga nagu ikka, siis Poolas ei käi see nii, et vot nüüd lähen istun autosse, sõidan poodi ja siis otse koju. Järjekordsed teetööd nagu Poolale kohane... Varssavi poole liikusime nii, et umbes pooleteise tunni jooksul ei olnud kilometraaž kohale jõudmiseni vähenenud. Noh need tavapärased ümbersõidud ja ekslemised jne. Mõne tunni möödudes jõudsime siiski Varssavi kaubanduskeskusesse. Saime sealt söögi- ja riidekraami ja käisime isegi söömas - päris SOOJA toitu. Esimest korda selle reisi jooksul ei söönud me saia! Kuskil 20.30 startisime Varssavist, Poola-Leedu piiri poole. See osa kulges päris kenasti, kuigi Rassil jooksid vahepeal oranžides tunkedes teetöölised üle tee (kohas kus teetööd reaalselt ei eksisteerinud.) Selle võib panna magamatuse ja pika sõidu arvele. Aga vot Leedus.. Vot Leedus on niiviisi, et sõites asulas 90kmh teeb siis 40kmh üle lubatud piiri. See ei olnud muidugi taotluslik. Erinevalt Eestist, Lätist või Poolast, kus tähistatakse asulat märgiga kus valgel taustal on mustad majad siis Leedus on asula märkideks lihtsalt koha nimi musta kirjaga vaögel taustal. Ja neid märke ei ole mitte iga asula alguses. Tihti on nii, et on ainult asualt lõpetav märk ja alguse pead ise välja mõtlema. Nii see Härra Leedu Politseinik rääkiski, et trahv sellise kiiruse ületamise eest on 260 eurot, mis on iseenesest täiesti loogiline Süsteem seisneb aga selles, et tema teeb trahvi ja sinna lähed hommikul jaoskonda, saad sealt mingi paberi ja siis suundud panka ning maksad trahvi ära. Peale seda lähed jaoskonda tagasi ja saad oma konfiskeeritud dokumendid tagasi. Ilmselgelt see mõte poleks meile hästi sobinud. No nad seal siis arvutasid ja kirjutasid auto peale mingeid arvutusi ja jäi jutt et 100 euri tuleb tanklast välja võtta. Nii jäigi Vurru 100 euri vaesemaks. Ahjaa, muidugi ei leidnud Vurru oma dokumente ega juhiluba üles. Politseinik oli veendunud juba, et tal polegi lube. Mingi 15 minutit otsimist ja tulid ikka välja kurikuulsast Tella kotist. Kõik mis on kadunud tuleb tavaliselt just sellest kotist välja. Kuidas, ei tea.
Jõudes tagasi Härra Politseinike juurde olid nad juba järgmise Eesti numbrimärgiga auto kinni pidanud. Teevad head kassat endale. Meile ütlesid veel, et edaspidi kui kihutada tahate, siis kuni 10kmh üle on okei, edasi võetakse maha juba.
Teiste eestlastega, kes ka trahvi said põrkasime uuesti Häädemeestes kokku. Nende autojuht oli hakanud eelmisel õhtul kell 6 sõitma ja üksi terve õhtu ja öö ja hommku sõintud. Tal oli vaja veel teised kaaslased Tallinnasse ja Tartusse toimetada. Nii meil siis ongi nüüd kaks tüüpi tagaistmel, kes meiega Tallinnani reisivad. Head inimesed nagu me oleme, vähendasime autojuhi sõiduvaeva. :) Kodu juba paistab!

Kokkuvõttes oli siiski tore ja asja ette läinud reis. Tuhanded läbitud kilomeetrid ja oioi kui palju diislit. Kaotustest veel kaherattaline käru nelja ratta asemel ja üks purunenud autorehv. Lisaks veel 111 eurine kaotus äärmiselt rumalate hotellipidajatest austerlaste pärast (siiski õhk õrn lootus miskit tagasi saada sealt. Vurru 100 euri '"trahvi" ja üks alt läinud hotellivalik olude sunnil (see Müncheni ühikatuba). See eest oleme näinud palju huvitavaid kohti ja inimesi ja imestuseks pole isegi omavahel tülli läinud selle nädalaga. Mõningast nääklemist ikka tuleb ette aga see on normaalne, muidu meil olekski liiga igav.

Ilmselt on meil kavas suvel või millalgi võtta uus reis ette - eks siis ole näha mis marsruudiga. Kas näiteks Saksamaa ja Ausria.. või hoopis Holland või Itaalia või misiganes. Lihtsalt meil jäi liiga palju kohti nägemata kuna aeg oli piiratud ja Chevy van koos käruga ei soodusta ka just liiklemist väiksemates kohtades. Samuti võiks ka vabalt veel kiiguga käis mööda ilma. Inimestele tundub see väga meeldivat, sest nende jaoks on see uus ja huvitav niiet tasub täitsa ära. :)

Wednesday, April 18, 2012



Lodž

Kahjuks on ilus Saksamaa maastik ja mõnusad kiirteed läbi ning kätte on jõudnud Poola nagu Poola ikka. Lodži linn siis täpsemalt. Hotelli võtsime tegelikult päris suvaliselt - lihtsalt midagi soodsamat. Ei tee oli muidu väga okei aga mida lähemale hotellile hakkasime jõudma, seda kahtlasemaks läks. Üldiselt viibime kuskil agulis tehaste või millegi taolise vahel ja nagu ma hetk tagasi avastasin, siis ilmselt on mõni lennuväli läheduses, arvestades asjaolu, et lennuk just katuse kohalt üle lendas. Ega edasi ongi ainult tuim autosõit seega midagi otseselt enam kirjutada pole. Samas meid teades võib veel kõike juhtuda.
Homme on plaanis siis kerge šoping kuskil teha ja vaikselt kodu poole kulgeda. :)

Hullus kuubis

Eile peale hubases ühikatoas ärkamist oli üllatusüllatus - hommikusöök!! Ehk siis sai ja juust. Sinki oli ka. Ja maitsestamata cornflakese.

Edasi suundusime Müncheni tähtsaima koha juurde - BMW tehas, BMW maailm, BMW muuseum. Ma ei kujutagi ette mitu tundi me seal veetsime. See oli niii suur ja seal oli tohutult palju asju. Peale seda läksime Olümpiaparki mis asus nagu arvata võib Olümpiastaadioni kõrval. Hea mõnus soe ja päikeseline oli. Otsustasime ka Olümpiatorni külastada. Mingi täiesti hullumeelne lift oli seal - liikus sellise turboga, et pea tahtis plahvatada rõhu all. Päris tore oli tegelikult, vaade oli ilus. Muidugi ei näinud ta välja nii ilus, kui meie vast avatud teletorn.
Peale kultuuripäeva pidime hakkama liikuma Berliini suunas. Tee peal hüppasime läbi kaubanduskeskusest mis oli umbes sama suur kui viis viru keskust. Ja ärge isegi mitte lootke, et me sealt kuskilt WIFI leidsime. Ostsime sealt mingit söökraami ja muud jama.
Ma ei mäletagi, kas enne või pärast poodi.. aga mingi hetk läks meil kiirteel autorehv katki. Järsku tuli mingit sahinat kuskilt ja samal ajal sõitis ka kõrvale mingi tüüp kes lasi signaali ja näitas, et miskit on valest. Mingi juhuse läbi oli see avastus täpselt mahasõidu rea kõrval nii et saime kohe kiirteelt ära sõita ja peale pöördeid oli kohe teeääres üks meie sõiduki suurune ala kus saime parkida. Poisid vahetasid siis ratta ära ja mis seal's ikka - sõit jätkus.
Hetkel viibime Dessau-Rosslau linnas, Dessau linnaosas. Õigemini oleme kest põldu ja aknast paistab kiirtee. Sellegipoolest on siin vaikne ja rahulik. Nüüd peaksime suunduma keskusesse, et hommikusööki leida ja siis kütame Berliini poole edasi. Õhtuks plaanime jõuda Poola Poznani või Lodzi linna. Ilmselt Lodzi aga eks ole näha. Kuskil 600 km sõitu ootab ees. Õhtul püüan siia veel postitada jutu meie hulludest austerlastest ja hotelliprobleemist Salzburgis, mis pole siiani lahendust leidnud.

Köstendorf

Paigaldamine

Jõudsime Saksamaale

BMW

Monday, April 16, 2012

Salzburgi kättesaamatud lossid ja München - tuntud kui vaba Internetita linn.

Hommik algas nagu ikka hommikusöögiga mille järel oli plaan tutvuda kohalike vaatamisväärsustega Salzburgi linnas mis loomulikult ei õnnestunud. Hästi hea on ju mööda pisikesi linnatänavaid sõita bussiga kus taga on käru koos kraamiga. Tiirutasime tund aega, et mingi kindluseni jõuda - kohale me siiski ei jõudnud. Lõpuks loobusime ja hakkasime Köstendorfi poole kulgema kuna aeg tiksus peale. Teekond sellesse külasse oli väga ilus, oleks ainult hea ilm olnud. SInna jõudes avastasime, et kiik oli planeeritud kivisele pinnasele ja lisaks sellele sadas veel paduvihma. Kõik läks siiski hästi ja pinnas oli päris okei - saime ilusti paigaldatud. Andreas oli suhteliselt vaimustunud ja rahul kiiguga. Ise ta küll kartis seda pisut ja ei julgenud kohe üle kiikuda. Lisaks väsis ta ka ruttu ära ja oli pärast läbi nagu läti raha :) Sellegipoolest talle meeldis, seega on plaan korda läinud ilmselt. Õppis ilusti paigaldama ja siduma jne. Pidi hakkama nüüd siis harjutama kuna kahe nädala pärast avatakse see lastepark ja selleks ajaks soovib ta kiigu töösse panna. Väljas oli vastikult külm ja märg niiet lõpuks kui sealt minema saime oli päris hea olla.

Kogu protsess võttis aega umbes kolm ja pool tundi. Nii vähe sellepärast, et vaid üks inimene oli vaja välja koolitada. Ilusa ilma korral oleksime seal ilmselt kauem aega veetnud. Koht iseenesest oli päris kift. Atraktsioone oli ikka üksjagu. Väljas batuudid ja basseinid (mis hetkel olid mattunud mingi jama alla ja ei olnud töös), võrkpalli plats ja mingisugune autosõidu rada oli kah ning veel mõned atraktsioonid. Siseruumis oli veel palju batuute ja suuri liumägesid jnejne. Kokkuvõttes oli tore.

Peale seda üritust otsustasime liikuda Münchenisse ja eeldasime, et "küll kuskil saksas ikka netti saab". No ei saanud. Saksamaa on siiamaani kõige jubedam koht Interneti poolest. Kuskil KOLM TUNDI Münchenis tiirutamist ja mitte ÜHTEGI Internetti. Isegi tasulisse Internetti ei saanud. Meeleheitlikult jalutasime hilisõhtul kuhugi hotelli ja palusime Internetti - olime nõus maksma ka. Aga EI. Nemad on suletud ja väljaspoolt maja inimestele parooli ei jaga. Lõpuks kõndisime mööda tänavaid ringi läpakas käes, et ÄKKI kuskil on miskit. Ei midagi. Ma siiani ei tea, mis ime läbi me lõpuks kell pool 12 kuskilt agulist neti kätte saime aga see oli imeline tunne. Olgu öeldud, et Saksamaa hotellid on ikka VÄGA kallid võrreldes Austriaga, rääkimata Tšehhist. Vedas ja saime mingigi asja bookitud. Alla tunni aja tagasi saabusime siis siia hurmavasse hurtsikusse. tegemist on ilmselt mingi kunagise ühikaga. Näiteks on meil mingi jube kahtlane kööginurk toas ja telekas aastast "väga ammu" mis seisab uhkelt keset tuba. Maja on käänuline ja veider. Meil on isegi uksekellas, mis teevad ebanormaalselt haiglast häält. Rääkimata lugematu arv kappidest.. VÄhemalt on meil rõdu.. kuigi sealt on oht läbi variseda ilmselt aga ta on olemas. Radiaatorid on umbes 40 aastat vanad ja kogu sisutus on üldse väga kiviaegne. AGA, meil on VOOOOOODID, mis on päris hea saavutus. Peale sellist päeva ei ole midagi paremat, kui pehme voodi.
Loodus on vähemalt väga ilus ja seiklusi on meil samuti üksjagu. Homme proovime selle kaua planeeritud kultuuripäeva siis lõpuks kuidagi õnnestuma ka saada. fakt on see, et ühtegi hotelli me enam linnasiseselt kuskil ei otsi. See sõiduk ei ole mõeldud siin linnades liikumiseks. Rohkem vast polegi miskit tarka. Või noh on, aga kirja panna on vähe keeruline. Kõike lihtsalt ei ole võimalik nii hästi kirjeldada kui oleks vaja.
Pilte täna ei ole. sest digikas jäi autosse.


Ja autot meil homme enam pole, sest me parkisime valesse kohta.